Saturday, May 29, 2010

Nädal 7: teadusartiklid

Ülesanne: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/25/seitsmes-nadal-teadusartiklite-andmebaaside-kasutamine/

Nii EBSCO andmebaasi kui ka Google Scolariga tutvusin esmakordselt möödunud sügisel Tartu Ülikooli Avatud ülikooli juures infootsingu kursust läbides. EBSCOst jäi meelde eelkõige just mugav ja võimalusterohke visuaalotsing.

Kuna minu jaoks on Google Scholar tunduvalt võõram otsingute keskkond, kuid samas tean, et ka näiteks Tartu Ülikool on asunud oma artikleid sinna lisama, siis teen tänased otsingud ja viited Google Scholaris. Kasutan võimalust leida artikleid, mida saan järgmisel õppeaasta õppematerjalide koostamisel kasutada.

Otsinguteemaks “internet security” ja artiklid alates aastast 2009. Valik at least summaries, et saaks koheselt ka artikli täistekstidega tutvuda.

1. Miller, A. (2009). Internet security and cyber crime. Retrived from: http://dspace.nitle.org/handle/10090/7071

Vahetasin otsingusõna “e-safety” vastu, eelmisega tuli liiga palju tarkvaralisi nõuandeid.

2.  Sharples, M., Graber, R., Harrison, C. & Logan, K. (2009) E-Safety and Web2.0 for children aged 11-16. Journal of Computer-Assisted Learning, 25, 70-84.

3. Smith, A. D. (2007). E-safety: online uses in occupational safety.  Electronic Government, an International Journal. Vol 4/number 2, p 142 – 155

Otsustasin ülejäänud kirjed koostada EBSCO andmebaasi põhjal. Kuid olles sisestanud märksõna (“e-safety”) ja otsingutulemusi kitsendanud, sain tulemuseks vaid 1 artikli, mis kattub ühtlasi ka Google Scholarist leituga Sharples, M … Väga meeldiv leid.

Ülejäänud EBSCO visuaalotsinguga, märksõna “internet”

4. Helsper, E. J. (2010). Digital natives: where is the evidence? British Educational Research Journal; Jun2010, Vol. 36 Issue 3, p503-520, 18p

Kuna katsusin otsinguid tehes leida juba artikleid, mida saan hiljem kasutada, siis jääb viimane puudu. Lihtsalt ei leidnud enam sobivaid. Ilmselt tuleks märksõna vahetada.

Ise jälgin samuti mitme tehnikaalase kodulehekülje sissekandeid igapäevaselt, kuid kuna tunde ööpäevas endiselt vähevõitu, siis kasutan artiklite lugemiseks RSSi lugejat. Sedasi tulevad huvipakkuvad artiklid koju kätte ja kui juba miskit edasiarendust või algallikaid on vaja, siis otsinguid tegema.

Thursday, May 27, 2010

Vaheküsimus: kuidas teie seda teete ?

Tiia esitas viimases kodutöös mitmeid viitamisega tekkinud küsimusi. Lisaks neile on ka minul üks küsimus, mis tuli päevakorda sellel nädalal õpilaste töid lugedes (ja viiteid jälgides). Ehk oskab mõni kursuslane jagada omapoolseid soovitusi, kuidas sellises situatsioonis toimida?

Kui liitlause on moodustatud kahest erinevast allikast, kuidas sellisel juhul viidata ja kas seda üldse tohib teha?

Eestis näiteks on nuhkvara tiritud alla koos mõne P2P-failijagamisprogrammi, divx-formaadis filmide vaatamiseks vajaliku koodeki või Messengeri lisaemotikoniga. Mõnikord aga tungib nuhkvara arvutisse hoopis viirusetõrje sildi all. (Arvutikaitse ABC, Mis on nuhkvara?)

Sunday, May 23, 2010

Nädal 6: allikakriitika ja autoriõigused

Ülesanne: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/18/kuues-nadal-allikakriitika-ja-autorioigused/

1. Konkreetset olukorda on raske välja tuua. Õppematerjalide koostamisel lähtun enamasti erinevate arvutiõpikute ja –käsiraamatute tekstidest. Illustreeriva pildimaterjalina eelistan Wikimeedia Commonsi lehekülge. Kuid kindlasti on allikakriitiline nö tundides Microsofti tarkvara eelistamine, kodutööde juures olen rõhutanud, et töö ei pea olema tehtud Microsofti tarkvaraga. Analoogne OpenOffice on kõigile kättesaadav ja koduarvutites kasutage seda.

2. Viimane õppematerjal oli arvuti riistvara teemadel. Viide pildile:

Watlington, John A. (2008). XO-1 motherboard. Loetud aadressil http://commons.wikimedia.org/wiki/File:XO_Motherboard.png, 24.05.2010

Õpilastele interneti materjalide autoriõiguste selgitamine on väga keeruline, ikka ja jälle kipub viiteks heal juhul vaid link olema. Pildiallikaid on veel vähem.

Kõige rohkem ongi viidete juures probleeme autoriga, paljud autorid eelistavad internetis varjunimesid kasutada. Kuidas sellisel juhul viidata? Kas peaks need materjalid jätma tähelepanuta?