Viimane nädal: kokkuvõtted ja tagasiside

Viitamiskursuse lõpp on käes. Kursuse jooksul õnnestus saada palju informatsiooni, kuidas edasi minna. Kõige rohkem on mul heameel, põhjaliku APA viitamissüsteemi juhendi, Mendeley tarkvara ja Son of Citation Machine internetilehekülje üle.

Edasi? Olen juba täiendanud oma õppematerjale, mida sügisel õpilastele rääkida ja millele tähelepanu juhtida. Kindlasti tahan neile tutvustada ka varem mainitud internetilehekülge, kui mugavat viidete ja viitekirjete koostamise keskkonda. Aitäh, Mart ja Hans, selle kursuse eest, mina sain küll segases viitemaailmas orienteerumiseks juhiseid juurde.

Mendeley

Huvitav on see, et esimesel kasutamisel vaimustun uue keskkonna  võimalustest harva ja nii seisavad mitmed kasutajakontod mõnda aega tühjalt. Näiteks kui Peeter Marvelt esmakordselt delicious keskkonda 2005. aastal tutvustas, siis katsetasin ja jätsin ta sinnapaika. Kuni 2009. aasta alguses uuesti avastasin :)

Samuti juhtus Mendeley keskkonnaga. Õnneks seekord oli tühjalt seismise aeg vaid paar nädalat. Sel nädalal vanu ajakirju sirvides, tekkis vajadus huvipakkuvate artiklite viited kirja panna, et hiljem nende juurde tagasi tulla. Ja siinkohal tuligi mulle appi Mendeley interneti keskkond :) Väga mugav. Kahjuks ainult ei mõista, miks Mendeley arvutipõhine versioon soovib alati artiklit reaalselt ka külge lisada. Ilmselt ei ole ma selle nippe veel lõplikult selgeks saanud.

Aitäh Mendeley vihje eest!

Nädal 8: õpiobjektid

Ülesanne: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/31/kaheksas-nadal-opiobjektid/

Õppematerjalide kogud: kuna head ja sobivat arvutialast õppematerjali on suhteliselt raske leida, siis siiani olen mõtete kogumiseks kasutanud Koolielu portaali või Merlot andmebaasi. Seekord on huvitav tutvuda ka teiste sarnaste keskkondadega. Kuid jah põhikooli vanemale astmele või gümnaasiumile sobivat õppematerjali on väga raske leida. Nii ongi minul näiteks tundides praktilise ülesannetena sageli kasutusel eelmiste arvutiõpetajate koostatud ülesanded, õppematerjale lihtsalt tänapäevase tarkvaraga kohandades. Või teiste ainetundidega integreerudes, kus ülesanne on teise aineõpetaja poolt ja minult praktiline lahendus.

e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumist leidsin:

1. Hermann, E. (2010) Infokirjaoskuse ABC. Vaadatud: http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=6ehh#euni_repository_10890, 06.06.2010

Õppematerjal on kaitstud: Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License

OER Commons keskkonnast leidsin:

2. D'Souza, Q. (2006) 100+ Web 2.0 Ideas for Educators: A Guide to RSS and More. Vaadatud: http://www.oercommons.org/community/100-ideas-for-educators, 06.06.2010

Õppematerjal kaitstud: Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 2.0

// Sarnaselt Tiia kirjutatule LeMill keskkonnast, oli ka OER Commonsis väga raske õppematerjali lisamise aega tuvastada. Selleks pidin lisaotsingud tegema.

Viimase otsingu tegin LRE Portal keskkonnas:

3. Taawo, A. (2009) Finding information in information technology and computing. Vaadatud: http://openlearn.open.ac.uk/course/view.php?name=LIB_5, 6.06.2010

Õppematerjal kaitstud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.0 Licence

Viimane leid oli ka minu jaoks kõige huvitavam. Samuti on luba materjalis saadud informatsiooni tõlkida ja osaliselt oma materjalides ka kasutada, ei ole kohustust õpilastele kogu materjali korraga ja tõlkimata edastada. Samas oli viimases keskkonnas taas keeruline õppematerjali autori ja esitamise kuupäeva tuvastamine, kuid lihtsam OER Commons keskkonnast.

Nädal 7: teadusartiklid

Ülesanne: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/25/seitsmes-nadal-teadusartiklite-andmebaaside-kasutamine/

Nii EBSCO andmebaasi kui ka Google Scolariga tutvusin esmakordselt möödunud sügisel Tartu Ülikooli Avatud ülikooli juures infootsingu kursust läbides. EBSCOst jäi meelde eelkõige just mugav ja võimalusterohke visuaalotsing.

Kuna minu jaoks on Google Scholar tunduvalt võõram otsingute keskkond, kuid samas tean, et ka näiteks Tartu Ülikool on asunud oma artikleid sinna lisama, siis teen tänased otsingud ja viited Google Scholaris. Kasutan võimalust leida artikleid, mida saan järgmisel õppeaasta õppematerjalide koostamisel kasutada.

Otsinguteemaks “internet security” ja artiklid alates aastast 2009. Valik at least summaries, et saaks koheselt ka artikli täistekstidega tutvuda.

1. Miller, A. (2009). Internet security and cyber crime. Retrived from: http://dspace.nitle.org/handle/10090/7071

Vahetasin otsingusõna “e-safety” vastu, eelmisega tuli liiga palju tarkvaralisi nõuandeid.

2.  Sharples, M., Graber, R., Harrison, C. & Logan, K. (2009) E-Safety and Web2.0 for children aged 11-16. Journal of Computer-Assisted Learning, 25, 70-84.

3. Smith, A. D. (2007). E-safety: online uses in occupational safety.  Electronic Government, an International Journal. Vol 4/number 2, p 142 – 155

Otsustasin ülejäänud kirjed koostada EBSCO andmebaasi põhjal. Kuid olles sisestanud märksõna (“e-safety”) ja otsingutulemusi kitsendanud, sain tulemuseks vaid 1 artikli, mis kattub ühtlasi ka Google Scholarist leituga Sharples, M … Väga meeldiv leid.

Ülejäänud EBSCO visuaalotsinguga, märksõna “internet”

4. Helsper, E. J. (2010). Digital natives: where is the evidence? British Educational Research Journal; Jun2010, Vol. 36 Issue 3, p503-520, 18p

Kuna katsusin otsinguid tehes leida juba artikleid, mida saan hiljem kasutada, siis jääb viimane puudu. Lihtsalt ei leidnud enam sobivaid. Ilmselt tuleks märksõna vahetada.

Ise jälgin samuti mitme tehnikaalase kodulehekülje sissekandeid igapäevaselt, kuid kuna tunde ööpäevas endiselt vähevõitu, siis kasutan artiklite lugemiseks RSSi lugejat. Sedasi tulevad huvipakkuvad artiklid koju kätte ja kui juba miskit edasiarendust või algallikaid on vaja, siis otsinguid tegema.

Vaheküsimus: kuidas teie seda teete ?

Tiia esitas viimases kodutöös mitmeid viitamisega tekkinud küsimusi. Lisaks neile on ka minul üks küsimus, mis tuli päevakorda sellel nädalal õpilaste töid lugedes (ja viiteid jälgides). Ehk oskab mõni kursuslane jagada omapoolseid soovitusi, kuidas sellises situatsioonis toimida?

Kui liitlause on moodustatud kahest erinevast allikast, kuidas sellisel juhul viidata ja kas seda üldse tohib teha?

Eestis näiteks on nuhkvara tiritud alla koos mõne P2P-failijagamisprogrammi, divx-formaadis filmide vaatamiseks vajaliku koodeki või Messengeri lisaemotikoniga. Mõnikord aga tungib nuhkvara arvutisse hoopis viirusetõrje sildi all. (Arvutikaitse ABC, Mis on nuhkvara?)

Nädal 6: allikakriitika ja autoriõigused

Ülesanne: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/18/kuues-nadal-allikakriitika-ja-autorioigused/

1. Konkreetset olukorda on raske välja tuua. Õppematerjalide koostamisel lähtun enamasti erinevate arvutiõpikute ja –käsiraamatute tekstidest. Illustreeriva pildimaterjalina eelistan Wikimeedia Commonsi lehekülge. Kuid kindlasti on allikakriitiline nö tundides Microsofti tarkvara eelistamine, kodutööde juures olen rõhutanud, et töö ei pea olema tehtud Microsofti tarkvaraga. Analoogne OpenOffice on kõigile kättesaadav ja koduarvutites kasutage seda.

2. Viimane õppematerjal oli arvuti riistvara teemadel. Viide pildile:

Watlington, John A. (2008). XO-1 motherboard. Loetud aadressil http://commons.wikimedia.org/wiki/File:XO_Motherboard.png, 24.05.2010

Õpilastele interneti materjalide autoriõiguste selgitamine on väga keeruline, ikka ja jälle kipub viiteks heal juhul vaid link olema. Pildiallikaid on veel vähem.

Kõige rohkem ongi viidete juures probleeme autoriga, paljud autorid eelistavad internetis varjunimesid kasutada. Kuidas sellisel juhul viidata? Kas peaks need materjalid jätma tähelepanuta?

Nädal 4: viidete haldamine

Ülesanded: http://lemill.net/content/webpages/viidete-haldamise-vahendid

Et sellised mugavad viidete haldamise vahendid on üldse olemas, tuli mulle üllatusena. Seni olin artiklite linkide haldamiseks ikka deliciousi kontot või paberkoopiaid kasutanud. Aga kui selline vahend on olemas, siis kindlasti on oluline ka ühildumine MS Wordi ja  OpenOffice tarkvaraga.

Esimene takistus tekkis minul arvutipõhise programmi häälestamisega. Laadisin endale Zotero, kuid kuna minu arvutis Firefox’i veebilehitseja, siis jäin selle paigaldamisega hätta. Järgmisena tegin endale Mendeley konto, valikus sai määravaks OpenOffice, Wordi ja Windows 7 tugi. Samuti võimalus seda kasutada nii veebi- kui ka arvutipõhisena.

Pärast programmi paigaldust, proovisin kohe ka esimese dokumendi salvestamist ja viitekirje loomist. Viitekirja Wordi lisamine õnnestus suurepäraselt ja võimalus mõnest teisest arvutist veebipõhiselt oma kirjetele ligi pääseda on väga mugav. Esimese hooga jäi vaid segaseks, kas viide tuleb teksti sisse ise lisada ja seejärel viitekirje loomisel Mendeley abi kasutada. Samuti võiks olla võimalus asendada inglise keelne tekst Available at: näiteks meie jaoks tavapärase Kättesaadav/Loetud aadressil.

Kuid kindlasti on selliste vahendite kasutamine väga mugav, eriti kui mahukam kirjalik töö käsil. Hetkel olen artiklite kogumiseks ja nende õpilastega jagamiseks siiski Deliciouse kontot kasutanud, siis hetkel jään selle juurde. Aga kindlasti on omad plussid ka Mendeley abil artiklite kirjete dubleerimises, kuigi ka sealsete viitekirjete puhul võib olla vajadus muudatuste tegemises (keelelised korrektuurid).